Projektist   

Projekti taust

2008. aastal jõustas Euroopa Liit (EL) uued direktiivid, mis kehtestasid liikmesriikidele kohustuse esitada aruandeid prioriteetsete ainete ja prioriteetsete ohtlike ainete esinemise ja nende kontsentratsioonide kohta veekeskkonnas. LIFE+ programmi projektitaotlust ette valmistades teadis projekti meeskond, et vee raamdirektiivis (VRD) määratletud ohtlike ainete esinemise kohta Balti riikide pinnavees ja nende päritolu allikate kohta ei ole piisavalt teavet. Balti riikide pinnavees ja heitvees esinevate ohtlike ainete seiret ega ka nende päritolu uuringuid ei olnud varem tehtud. Tööstusettevõtetel ja riiklikel ametiasutustel puudub tegelik ülevaade, kui palju ohtlikke aineid jõuab turule toorainetes või segudes, kui suur osa nimetatud ainetest tekib tööstusprotsessides või tootmises ning kust ohtlikud ained meie vetesse pääsevad. Sellises olukorras ei ole pikemas perspektiivis võimalik teha asjakohaseid otsuseid – kuni ohtlike kemikaalide kasutamise ja keskkonda heitmise kohta ei ole kogutud piisavalt usaldusväärseid andmeid.
Lisaks täheldati, et eri õigusnormide vahel tekkivat sünergiat ei kasutata veega seotud õiguse rakendamiseks ja jõustamiseks täies ulatuses. Vastavad õigusnormid olid küll olemas, kuid arendamist vajasid ohtlike ainete tuvastamise vahendid ja metoodika, mida ettevõtetes kasutada. Samuti leiti, et veealaste õigusaktide tõhusaks jõustamiseks tuleks parandada olemasolevate keskkonnalubade ja nende taotluste kvaliteeti. Eesti, Läti ja Leedu üldsuse arusaam ohtlike ainete päritolust ja mõjust oli piiratud ning seetõttu ebapiisav ametivõimudelt ja tööstusettevõtetelt tõsiseltvõetavate meetmete nõudmiseks.


Projekti eesmärgid

  • Uurida valitud ohtlike ainete esinemist Eesti, Läti ja Leedu veekeskkonnas;
  • uurida selliste ohtlike ainete võimalikke päritoluallikaid;
  • esitada riiklikele ametiasutustele ettepanekuid ohtlike  ainete vähendamise võimalike strateegiate ja tulevikus rakendatavate vee järelevalveprogrammide väljatöötamiseks;
  • tõhustada keskkonnalubade süsteemi;
  • parandada kemikaalijuhtimist  ettevõtetes (ainete tuvastamine, kasutamine ja asendamine);
  • suurendada Balti riikide sidusrühmade teadlikkust ja edendada nende koostööd.


Projekti tegevused

Selles projektis keskendusime ELi vee raamdirektiivis (Euroopa Parlamendi ja nõukogu 23. oktoobri 2000. aasta direktiiv 2000/60/EÜ, millega kehtestatakse ühenduse veepoliitika alane tegevusraamistik) prioriteetsete ainete ja prioriteetsete ohtlike ainetena nimetatud ohtlikele ainetele, Läänemere jaoks eriti problemaatilistele HELCOMi ainetele ning teatud muudele saasteainetele, mida meie meeskond Läänemere jaoks potentsiaalselt problemaatiliseks pidas. Kõik käsitletud ained on püsivad, mürgised ja bioakumuleeruvad ning nende omaduste tõttu veekeskkonnale ohtlikud. Liikmesriikidelt nõutakse selliste ainete kasutamise vähendamist või lõpetamist, et tagada pinnavee hea kvaliteet.
Uuriti 130 ohtlikku ainet, mis kuuluvad 12 ainerühma (alküülfenoolid ja nende etoksülaadid, tinaorgaanilised ühendid, polübroomitud difenüüleetrid, lühi- ja keskmise ahelaga klooritud parafiinid, ftalaadid, polüaromaatsed süsivesinikud, lenduvad orgaanilised ühendid, pestitsiidid, raskmetallid, perfluoroühendid). Paljusid neist uuriti Balti riikides esmakordselt. Proove võeti pinnaveest ja põhjasetetest ning Eestis ja Lätis asuvate reoveepuhastusjaamade heitveest ja reoveesetetest. Eelnimetatud ainete võimalike Läänemerre jõudmise allikate uurimiseks võeti Eestis, Lätis ja Leedus analüüse mitmesugustel tööstusaladel tekkivast heitveest ning teatud liiki ettevõtetes, sealhulgas pesumajades ja autopesulates, tekkivast heitveest, prügilate filtraatidest ja elamupiirkondade reoveest.
Lisaks kaardistati projektis ohtlikke aineid tootmisettevõtte tasandil. Selles tegevuses osales kokku seitse partnerettevõtet Eestist, Lätist ja Leedust. Loetelude põhjal tuvastati partnerettevõtetes ohtlikud ained ning koostöös asjatundjatega koostati võimalikud asendusmeetmed.
Projekti raames kaasati aktiivselt kõiki sidusrühmi keskkonnalubade täiustamise protsessi. Keskkonnalubade süsteem on üks põhilisi vahendeid, millega reguleeritakse ettevõtetes ohtlike ainete kasutamist ja keskkonda heitmist. Ent seda vahendit on kõigis kolmes Balti riigis rakendatud üsna pealiskaudselt. Projekti meeskond on kannustanud Balti riike muutma oma õigusakte ning algatama riiklike ametiasutuste ja ettevõtete teadmiste ja võimekuse edendamise protsesse.


Projekti tulemused

Pinnavee uuringud näitasid, et kolme Balti riigi veekeskkonnas on hulganisti ohtlikke aineid. Balti riikides leiti  nii pinnaveest kui ka põhjasetetest  tinaorgaanilisi ühendeid, ftalaate, alküülfenoole ja nende etoksülaate ning polübroomitud difenüüleetreid. Ent enamiku uuritud ainete puhul ei avastatud keskkonna kvaliteedistandardite rikkumisi – lubatud piirkoguseid oli ületatud vaid mõnel juhul.
Ohtlike ainete päritolu uuring näitas, et Balti riikides emiteerivad  selliseid aineid kõige tõenäolisemalt metallitöötlus- ja galvaanikatehased, ehitusmaterjalitootjad, puidu- ja tselluloositehased ning kemikaali-, tekstiili- ja plastitööstused. Märkimisväärne osa saastest pärines autopesulate ja pesumajade heitmetest, majapidamiste heitveest ning tööstuspiirkondade ja laevatehaste äravooludest ja leketest.
Projekti raames tuvastati seoses majapidamistest tuleva ohtlike ainete saastega vajadus korraldada avalik teavituskampaania ohtlike ainete kasutamisest toodetes ning nende mõjust inimeste tervisele ja keskkonnale.
Koostöö partnerettevõtetega näitas, et ettevõtte tasandil vajatakse nii keemiliste ainete arvestust  kui ka ohtlike ainete alaseid täiendavaid teadmisi ja koolitusi. Koostööprotsess võimaldas meil näidata, et selline tehniline meede nagu ohtlike ainete asendamine tootmisprotsessides ja toodetes on rakendatav ilma oluliste investeerimiskuludeta.
Kõnealuse projekti keskkonnalubade süsteemi uuring näitas, et keskkonnaload ei kehtesta ettevõtetele mõistliku ohtlike ainete haldamise korra jaoks selgesõnalisi nõudeid. Miks? Sest ettevõtetes kasutatavate ainete koostisosade ja segude koostisosade kohta ei ole täpset teavet!
Erinevate sidusrühmade (tööstusettevõtete, ministeeriumide, inspektsioonide ja lubasid väljastavate ametkondade) kokkuviimine koolituste kaudu oli väga edukas. See näitas, et kõigi osapoolte mitteametlik suhtlus on väga vajalik ja aitab algatada dialoogi ühtlustatud lähenemiseks ohtlike ainete haldamise ja kontrollimise täiustamisele ettevõtetes ja keskkonnas.

Poliitikat on traditsioonilistelt kujundatud valdkonnapõhiselt – läbiv ja terviklik mõtlemine on ju keeruline. Sellegipoolest muutub Euroopa õigusraamistik üha keerukamaks ja seotumaks. Meie regiooni ja institutsioonide üks põhiprobleeme on, et ametnikel ei ole senini kompleksset teavet ega ka oskusi. Nad seisavad silmitsi hiljutisest majanduskriisist tulenevate märkimisväärsete kulukärbete ja ajude äravooluga.



 

    Eesti
    Kertu-Kirit Sild
    Projektijuht
    Tel.: +372 6597 028
    Faks: +372 6597 027
    ees.perekonnanimi@bef.ee
    www.bef.ee

    Läti
    Valters Toropovs
    Koordinaator 
    Tel.: +371 6735 7546
    Faks: +371 6750 7071
    ees.perekonnanimi@bef.lv
    www.bef.lv

    Leedu
    Justė Buzelytė
    Koordinaator
    Tel.: +370 5213 8155
    Faks: +370 5213 5068 
    ees.perekonnanimi@bef.lt
    www.bef.lt

    The project “Baltic Actions for the reduction of Pollution of the Baltic Sea from Priority Hazardous Substances” (BaltActHaz) is co-financed with the contribution of the LIFE+ financial instrument of the European Community /Project nr. LIFE07 ENV EE 000122/.